Aedruut

* Aedruut - imeline ja pisut salapärane, tugevate ja vastuoluliste omadustega taim.
Üks neist omadustest on lõhn. Taime ladinakeelne nimetus- Ruta graveolens tähendab aromaatset või lõhnavat. Teine määratlus on täpsem – ruudi lõhn on spetsiifiline, üsna terav ja intensiivne. Ühed peavad seda lõhna raskeks ja ebameeldivaks, teised – pikantseks. Kõige huvitavam on aga see, et kuivatamisel ruudi lõhn muutub ja taim omandab õrna roosiaroomi. Aedruudi teine iseloomulik omadus on mürgisus. Suurtes koguses ei tohi ruuti kasutada ei ravi eesmärgil ega kulinaarias – see on ohtlik. Väikestes kogustes toimib ruut aga ravimina.
Ajaloost on teada, et Pontose kuningas Mithridates VI (132-63 e.m.a.), kes kartis mürgitamist, võttis iga päev ruuditõmmist. Kui ta aga pärast lahingu kaotamist end mürgiga tappa üritas, see ei õnnestunud – organism oli muutunud mürgi vastu immuunseks.
Rahvameditsiinis kasutatakse aedruuti siiani mao- ja putukahammustuste korral vastumürgina. Arvatakse, et seal, kus kasvab ruut, ei ela mürgised maod. Kui aga ruut tuppa tuua, lendavad sääsed ja kärbsed minema. Ruudi omaduse kõrvetada võib oskuslikul kasutamisel hoopis vooruseks pöörata. Soojal suvepäeval, eriti lõunamaades, on parem ruuditaime mitte puutuda – võite ennast kõrvetada, seejuures aga on ruudi värske mahl hea vahend halvastiparanevate haavade raviks.
Ravivahendina kasutatakse ruuti ka ametlikus meditsiinis ja homöopaatias. Muide, rutiini (orgaaniline ühend, mis aktiviseerib vitamiine ja tugevdab kapillaaride seinu) saadi algselt just ruuditaimedest. Ruudil on antiseptiline mõju, teda kasutatakse krampidevastase, toniseeriva ja üldtugevdava vahendina. Selle taime kasutamisel on veel üks raske vastunäidustus: rasedad ei tohi ruuti mingil juhul kasutada. Loomulikult võib ruudiga  ravida vaid spetsialisti järelevalve all. Ka maitsetaimena tuleb ruuti kasutada väga ettevaatlikult.
Vahemeremaade köögis lisatakse ruudi värskeid, sagedamini aga kuivatatud lehti salatitele, liha-, kala- ja juurviljatoitudele, pirukatäidistele ja teele, sellega maitsestatakse veini ja äädikaga tõmmiseid.
Lisaks kasulikele omadustele on ruut ka dekoratiivne ja kaunistab teie aeda. See madal, igihaljas, mitmeaastane poolpõõsas õitseb juuni lõpust kuni sügise alguseni. Õitest veel kaunimad on taime õhulised sinkjasrohelised lehed. Ruuti võib edukalt kasutada segapeenral ja ääristaimena, teda on lihtne pügada ja kujundada. Päikeselistel, tuule eest kaitstud kohtadel kasvab ruut peaaegu igasugusel pinnasel: kivisel ja liivasel, vaesel ja viljakal. Ei talu vaid orgaaniliste väetiste üleküllust, seisvat vett ja liighappesust. Lumekatte all talvitub see lõunamaine taim edukalt ka Eestis. Kui külmal talvel taime ülemised võrsed siiski külmuvad, tuleb need kevadel lihtsalt ära lõigata ja nende asemele kasvavad uued võrsed. Tänu tugevale juurele taastub taim ka siis, kui selle maapealne osa on täielikult külmunud.
Ruuti paljundatakse seemnete või pistikutega. Külvata võib otse kasvukohale mai lõpus, kui pinnas on piisavalt soojenenud. Õitsema hakkab ruut teisel aastal.
Et ennast mitte kõrvetada, on parem selle taimega töötades kanda kindaid.